Building Information Modelling
Peaaegu mitte ükski teema ehitusvaldkonnas ei tekita nii palju kõneainet kui ehitusinformatsiooni modelleerimine (BIM). Saksakeelses ruumis räägitakse selles kontekstis ka tihti ehitusinfomudelist, digitaalsest ehitusmudelist või digitaalsest projekteerimisest või ehitamisest. Igalt poolt võib kuulda ja lugeda, et juba tänasel päeval suurt tähtsust pälviv BIM on ehitussektoris üha olulisemaks muutumas. Samal ajal kardavad paljud projekteerijad, et BIM haarab neid enda võimusesse või sellest hakkab sõltuma kõik, kuna neil puudub täpsem ülevaade selle projekteerimismeetodi kasutusaladest ja potentsiaalidest. Kuid see mulje on petlik: BIM-i kasutamisest võivad võita kõik.
Milleks on BIM ja mida see tähendab?
Ehitusinformatsiooni modelleerimine (BIM) esindab projekteerimismetoodikas uut meetodit, milleks pole mitte tarkvara, litsents ega sertifikaat, nagu tihti arvatakse olevat. BIM tähendab hoonete projekteerimis- ja ehitusprotsesside simuleerimist ja optimeerimist ulatuslike digitaalsete mudelite alusel. Hoonete haldamiseks terveks elutsükliks pakub BIM märkimisväärseid eeliseid tavapäraste projekteerimismeetodite kõrval, kuna see pakub igal ajal ligipääsu kõigi hooneosade detailsele infole.
Mida see tähendab praktikas?
Projekteerijad peaksid ootama järgmist evolutsioonilist sammu hoonete ja ehitiste projekteerimises. BIM muudab tulevikus projekteerimise detailsemaks, läbipaistvamaks ja nõuab palju ulatuslikumat koostööd. Digitaalne hoonete modelleerimine seab eeltingimuseks toimiva IT-taristu, millele on ligipääs kõigil projekteerimises osalejatel. Kõiki andmeid, jooniseid, mudeleid ja dokumente säilitatakse ja hallatakse tsentraalselt. Muudatused on kohe nähtavad.
BIMi suur eelis seisneb selles, et kõigil projektis osalejatel on ühesugune info. Kui tehakse muudatusi, mõjutavad need kohe kogu projekti. Kui objekti andmepangas muudetakse ust, siis on uks kõigil plaanidel ja dokumentidel, milles seda kasutati, samuti muudetud. Seeläbi vähendatakse vigu drastiliselt juba projekteerimise käigus, vähendatakse märkimisväärselt vigade korrigeerimise kulusid ehitusfaasis ning tõstetakse projekteerimisturvalisust.
Osavõtvad projekteerijad kasutavad seejuures harilikult mahukaid andmepanku, millest nad saavad projekteerimise jaoks tellida erinevaid ehitusosi ning neid projekteerimisprogrammides kujutada. BIM-metoodika järgi projekteerides peavad need ehitusosad ja objektid olema nii detailsed kui võimalik ning üheselt defineeritavate parameetritega tsentraalselt kasutatavad. BIMi arendamise käigus ei muutu detailsemaks mitte ainult objektide 3D-mudelid, vaid objekti juures salvestatakse ka hulk lisainfot. Seeläbi on kogu teave kohapeal kättesaadav – BIMi olemuslik põhialus. Siinkohal toetab OBO Bettermann projekteerijaid vajalike tooteandmetega erinevate platvormide kaudu.
BIM-andmete juurde pääsemiseks kasutage meie tootevalikut
BIM-i ja projekteerimistarkvara puudutavate küsimuste korral pöörduge meie poole!
Stefan Gesing